Bilder
Jevroare hat ’t dis naat. Auto’s zunt wies. ’t Is nog frisj. De zon kunt boave d’r horizon oes. Sjiengt in de blauw loeët. D’r Joeëhan sjpatseert in deë kluurrieche mörje mit d’r hónk. Óp d’r ek van de sjtroas sjteet e jroeës sjild. Mit alle meuglieje köp va vrundlieg kiekende lu. Binnekóts kan werm jeweëld weëde. D’r Joeëhan bekiekt ’t ziech. D’r hónk ruucht an d’r dikke poal van ’t sjild. Jing reë um d’r poeët óp tse heëve. Ze lofe durch. Winktertemperatoer mit hofnoeng óp ’t vrugjoar. ’t Verkier kunt óp jank. D’r hónk leuft vuur d’r Joeëhan oes. D’r waeg va joare. Ummer d’rzelfde. D’r veldwaeg. Langs d’r rank van d’r beusj werm tseruk. Heem bejrust d’r hónk ’t Lieza. Het keurt ‘m. Da delfde vroag.
‘En jet jezieë?’
‘Joa, ’t sjild mit de lu um tse weële.’
‘Kens te inne?’
Heë sjud mit d’r kop.
‘Dat hat nog tsiet. Vier zalle wal zieë.’
Óp d’r dusj sjteet de vaas mit de toelpe i vasteloavends klure. De jreun bleer vange aa tse hange. ’t Jreun verbleecht. De jeël toelpe sjtunt nog reët. Mar de bleer sjienge mui. De roeë hant duudlieje tseechens van absjied. Ze zunt mieë paars an ’t weëde. An óprume dinke ze nog nit. Zoeëlang jee blad vilt, blieve ze sjtoa. D’r vasteloavend versjuust. Waast noa ’t vrugjoar i. Nui bilder wade. Um tse weële.